See männiliik ei ole Eestis eriti levinud, tema külmaõrnuse tõttu. Pisarmänd kuulub viieokkaliste mändide hulka
Tema tavaline elupaik on Himaalaja eelmäestikus ja orgudes 1800 - 3900m kõrgusel merepinnast, lisaks võib teda leida Afganistani- Pakistani mägedest.
Esimesena tõi pisarmänni seemneid Euroopasse Suurbritanniasse juudi rahvusest Taani kirurg ja botaanik Nathaniel Wallich aastal 1827. Tema järgi nimetatakse pisarmändi vahel ka Wallichi männiks.
Pisarmänni metsad kasvavad nii kuiva kui ka väga niiske kliimaga piirkondades, kus aasta keskmine sademete hulk on 250...2000 mm. Väiksema sademehulgaga piirkondades esineb aastas kuivaperiood pikkusega 4–6 kuud. Aasta keskmine õhutemperatuur on 12...17 °C. Kõige soojema kuu keskmised maksimumtemperatuurid on vahemikus 16...23 °C, külmima kuu keskmised miinimumtemperatuurid on 4...9 °C. Talvel langeb temperatuur harva alla −12 °C.
Pisarmänni istutasin 2010 kevad/suvel ja siiani on see Saaremaal ilusasti külmadele vastu pidanud ja tänaseks on sirgumas ilusa võraga noor puu.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar