Metasequoia glyptostroboides/ Metasekvoia
Metasekvoia kasvab looduslikult Hiinas Sichuani ja Hubei provintsis 750–1500 m kõrgusel merepinnast. Ta kuulub eriti ohustatud liikide hulka; säilinud on vaid üks umbes 5000 isendist koosnev looduslik mets.
Hetkel on minul kasvamas kolm noort taime.
Üks neist natuke nõrgem istik, kollakate lehtedega.
pühapäev, 26. juuli 2015
Sequoiadendron giganteum/ Mammutipuu/
Hetkel on tema minu aia kõige väiksem istik, aga tulevikus kõige suurem ja kõrgem puu.
Mammutipuu on maailma kogukaim puu. Keskmiselt kasvab puu 50–85 meetri kõrguseks. Tüve läbimõõt võib ulatuda 6–8 meetrini. Kõrgeima teadaoleva mammutipuu kõrguseks mõõdeti 94,8 meetrit, jämedaima läbimõõt ulatus aga 17 meetrini. Vanim teadaolev puu on umbes 3500-aastane.
Kasvutsooniks pakutakse sellele puule 7-10.
Ja tema tulevik .... 1500 aasta pärast, siis on kindlasti meil juba ka nii soe, et ta kasvab mühinal.
Hetkel on tema minu aia kõige väiksem istik, aga tulevikus kõige suurem ja kõrgem puu.
Mammutipuu on maailma kogukaim puu. Keskmiselt kasvab puu 50–85 meetri kõrguseks. Tüve läbimõõt võib ulatuda 6–8 meetrini. Kõrgeima teadaoleva mammutipuu kõrguseks mõõdeti 94,8 meetrit, jämedaima läbimõõt ulatus aga 17 meetrini. Vanim teadaolev puu on umbes 3500-aastane.
Kasvutsooniks pakutakse sellele puule 7-10.
Ja tema tulevik .... 1500 aasta pärast, siis on kindlasti meil juba ka nii soe, et ta kasvab mühinal.
Sciadopitys verticillata/ Jaapani vihmavarjumänd/ Sirmokas
Hetkel on minul kasvamas kaks erinevat istikut.
Suurem põõsas on istutatud aastal 2013 ja teine väiksem 2015 suvel.
Sirmokka kodumaa asub Kesk- ja Lõuna-Jaapanis Honšiu, Šikoku ja Kiušiu saartlel, kus nad kasvavad 500-1000 meetri kõrgusel mägedes.
See liik on äärmiselt eglasekasvuline.
Teadaolev suurim puu kasvab Jaapanis, Nodagawa linnas, on 27 meetrit kõrge ja väidetavalt on istutatud 1310-ndal aastal.
Külmataluvuse kohapealt ei tohiks ta meil kasvada või on väga külmaõrn. Mõni kodulehekülg pakkub talle tsooniks lausa 7a. Aga kõigele vaatamata on neid Eestis päris mitmes kohas kasvamas.
Ei talu lubiaineid, põuda ega väga tuuliseid kasvukohti, seega muld pigem happeline , jahe, parasniiske ning huumusrikas.
2016 aasta suvel on talle tekkinud ka väike käbilaadne moodustis:
Hetkel on minul kasvamas kaks erinevat istikut.
Suurem põõsas on istutatud aastal 2013 ja teine väiksem 2015 suvel.
Sirmokka kodumaa asub Kesk- ja Lõuna-Jaapanis Honšiu, Šikoku ja Kiušiu saartlel, kus nad kasvavad 500-1000 meetri kõrgusel mägedes.
See liik on äärmiselt eglasekasvuline.
Teadaolev suurim puu kasvab Jaapanis, Nodagawa linnas, on 27 meetrit kõrge ja väidetavalt on istutatud 1310-ndal aastal.
Külmataluvuse kohapealt ei tohiks ta meil kasvada või on väga külmaõrn. Mõni kodulehekülg pakkub talle tsooniks lausa 7a. Aga kõigele vaatamata on neid Eestis päris mitmes kohas kasvamas.
Ei talu lubiaineid, põuda ega väga tuuliseid kasvukohti, seega muld pigem happeline , jahe, parasniiske ning huumusrikas.
2016 aasta suvel on talle tekkinud ka väike käbilaadne moodustis:
Kollane mänd/ Pinus ponderosa
Istutatud aastal 2010. Puu oli siis ca 70cm kõrgune. Täna läheneb kolmele meetrile.
Puu kasvab tavaliselt 30–50 m kõrguseks, maksimaalne registreeritud kõrgus on 73 m, mina pean vaatama, et tulevikus lennuväljale maanduvad ja sealt tõusvad lennukid selle otsa kinni ei jää.
Istutatud aastal 2010. Puu oli siis ca 70cm kõrgune. Täna läheneb kolmele meetrile.
Puu kasvab tavaliselt 30–50 m kõrguseks, maksimaalne registreeritud kõrgus on 73 m, mina pean vaatama, et tulevikus lennuväljale maanduvad ja sealt tõusvad lennukid selle otsa kinni ei jää.
Pisarmänd/ Pinus wallichiana
See männiliik ei ole Eestis eriti levinud, tema külmaõrnuse tõttu. Pisarmänd kuulub viieokkaliste mändide hulka
Tema tavaline elupaik on Himaalaja eelmäestikus ja orgudes 1800 - 3900m kõrgusel merepinnast, lisaks võib teda leida Afganistani- Pakistani mägedest.
Esimesena tõi pisarmänni seemneid Euroopasse Suurbritanniasse juudi rahvusest Taani kirurg ja botaanik Nathaniel Wallich aastal 1827. Tema järgi nimetatakse pisarmändi vahel ka Wallichi männiks.
Kliimast:
Pisarmänni metsad kasvavad nii kuiva kui ka väga niiske kliimaga piirkondades, kus aasta keskmine sademete hulk on 250...2000 mm. Väiksema sademehulgaga piirkondades esineb aastas kuivaperiood pikkusega 4–6 kuud. Aasta keskmine õhutemperatuur on 12...17 °C. Kõige soojema kuu keskmised maksimumtemperatuurid on vahemikus 16...23 °C, külmima kuu keskmised miinimumtemperatuurid on 4...9 °C. Talvel langeb temperatuur harva alla −12 °C.
Pisarmänni istutasin 2010 kevad/suvel ja siiani on see Saaremaal ilusasti külmadele vastu pidanud ja tänaseks on sirgumas ilusa võraga noor puu.
See männiliik ei ole Eestis eriti levinud, tema külmaõrnuse tõttu. Pisarmänd kuulub viieokkaliste mändide hulka
Tema tavaline elupaik on Himaalaja eelmäestikus ja orgudes 1800 - 3900m kõrgusel merepinnast, lisaks võib teda leida Afganistani- Pakistani mägedest.
Esimesena tõi pisarmänni seemneid Euroopasse Suurbritanniasse juudi rahvusest Taani kirurg ja botaanik Nathaniel Wallich aastal 1827. Tema järgi nimetatakse pisarmändi vahel ka Wallichi männiks.
Pisarmänni metsad kasvavad nii kuiva kui ka väga niiske kliimaga piirkondades, kus aasta keskmine sademete hulk on 250...2000 mm. Väiksema sademehulgaga piirkondades esineb aastas kuivaperiood pikkusega 4–6 kuud. Aasta keskmine õhutemperatuur on 12...17 °C. Kõige soojema kuu keskmised maksimumtemperatuurid on vahemikus 16...23 °C, külmima kuu keskmised miinimumtemperatuurid on 4...9 °C. Talvel langeb temperatuur harva alla −12 °C.
Pisarmänni istutasin 2010 kevad/suvel ja siiani on see Saaremaal ilusasti külmadele vastu pidanud ja tänaseks on sirgumas ilusa võraga noor puu.
Tellimine:
Postitused (Atom)